Leia endas loovus!

08.08.2013
Pedagoogide ühenduste ülesel koostööpäeval „Loovus minus eneses“ panid õpetajad proovile oma loomingulised võimed: ajalooõpetaja ei valmista just iga päev taimevaipa ja kunstiõpetaja ei tegele pillimeisterdusega, kirjutab Madli Leikop haridusportaalis Koolielu.

7.-8. augustil Roosta Puhkekeskuses toimuvatel viiendatel koostööpäevadel (PÜÜK 5) otsivad erinevate ainete õpetajad loovuse algeid nii iseendas kui õpivad teoorias ja praktikas, kuidas äratada õpilastes loovust.

Leia endas loovus!

Kui Õpetajate Ühenduste Koostöökoda koostööpäevade ettevalmistamist alustas, ütles koostöökoja juhatuse liige, Paide ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Kristi Teder, et tema meelest on loovus uue õppekava kõige uuem teema. „Iga laps on loov, õpetaja peab aitama loovuse üles leida, ja mitte ainult käsitöö- või kunstitunnis. Õpilasel peaks olema võimalus rääkida ja näidata, mis teda huvitab. Kui õpetaja suudab lapses loovuse äratada, äkki isegi koostöös koduga, siis võib-olla tahavad lapsed parema meelega koolis käia. Koostööpäevadel püüame kõigepealt õpetajat muuta: iga õpetaja sees on loovus. Võib mõelda, et ma ei oska ja käega lüüa, aga PÜÜK-il on teemad kõik sellised, et vaata enda sisse ja sa näed, et oskad.“

IMG_1689.JPG

Viiendal koostööpäeval osalejad esimesel koolituspäeval.

Koolituse esimesel päeval kuulati alustuseks Tallinna Ülikooli õppejõu Gled-Airiin Saarsoo ettekannet „Loovus – koordinatsiooni ja mõtte ühendaja“.

Ilusad sõnad loovusest

Sõnad, mis iseloomustavad loovust, on kõik ilusad sõnad; depressiivseid, raske alatooniga sõnu loovusest rääkides ei kasutata. Loovus aitab uutes, ootamatutes olukordades inimesel paremini hakkama saada, loovus aitab lapsel valmistuda täiskasvanueluks. Täiskasvanu saab lapse loovust toetada ennekõike tingimusteta tunnustamisega, lapse loovust ei tohi kritiseerida; samuti turvalise keskkonna loomise ning mitmekesiste materjalide pakkumisega. „Ühtset loovuse definitsiooni ei ole olemas. Kui siiski kokku leppida, mis on loovus, siis see on võime välja mõelda midagi uut, mis on kellelegi kasulik ja nauditav,“ rääkis Gled-Airiin Saarsoo.

IMG_1694.JPG

Gled-Airiin Saarsoo.

Üks asi on loomine kui tegevus, loominguprotsess. Ja teine on looming kui tulemus. Seda teist on alati vähem kui esimest. Miks on nii palju neid, kes loovad, ja vähe neid, kes suudavad lõpuks uuega välja tulla? See sõltub isiksuseomadusest, teadmistest, intelligentsusest, keskkonnast. Igatahes lohutas Gled-Airiin Saarsoo õpetajaid, et lapsed, kes palju küsivad (kuidas moos ikkagi kommi sisse saab?) ja on aktiivsed, on kindlasti ka loovad, ja loovust tuleb toetada.

IMG_1693.JPG

Mõned mõtted loovusest.

Raske mängus, kerge elus

Aleksei Razin firmast Game Club tutvustas aga mängimist kui üht võimalust toetada ja täiendada formaalset haridust. Game Club on sõna otseses mõttes pühendud mängimisele: nende koostatud sotsiaalsed mängud aitavad õpilastel sarnastes elusituatsioonides paremini toime tulla. Raske mängus, kerge elus – kui üht tuntud ütlust veidi muuta.

IMG_1698.JPG

Aleksei Razin.

Hetkel on Game clubi partneriteks 14 kooli üle Eesti. Mängimas käiakse kord kuus, iga mäng kestab ligi kolm tundi ning koosneb sissejuhatavast ja n-ö päris-osast. „Mäng ühendab, mäng motiveerib, sunnib riskima, mäng mõjutab reaalset elu, mängus saab uusi rolle proovida, mäng õpetab ja teeb rõõmu,“ loetles Aleksei Razin mängimise positiivseid pooli. Koolidele mõeldud sotsiaalsete mängudega saab lähemalt tutvuda firma kodulehel.

Näpujälgede töötuba

Töötoas said õpetajad hiljem ise kogeda, et ühe mängu väljamõtlemine on ütlemata keeruline töö. Teemasid leiab ümbritsevast elust küll, aga kuidas tekitada-koostada-leiutada mängulisi situatsioone, mis õpilastele märkamatult uusi teadmisi annaksid, paneksid neid asjadele teisiti vaatama, oli ikka väga raske.

IMG_1699.JPG

Mängu välja mõtlemas. 

Ka teises töötoas, kus õpetajad tegid oma loovuse ärgitamiseks näpujälgede raamatut, oli elevust küllaga. See, et igas täiskasvanus on killuke last, leidis taas kinnitust. Näpujälgedest loomad, ehitised, muusika, meeleolud said paberile vajutatud ja vahepeal tuli õpetajatele öelda nii nagu nemad tavaliselt tunnis ütlevad: „Tasem, vaikust, kuulake!“

IMG_1702.JPG

IMG_1705.JPG

Sünnib raamat värvilistest näpujälgedest.

Originaalne artikel:

Fotod: Madli Leikop