Haridusliku lõimumise projekt GAME clubiga

07.03.2017

Lõimumisprojektide konkursiga toetatakse koolide koostööprojekte, mille sisuks on rahvusliku mitmekesisuse väärtustamine, eesti keele oskuse arendamine ning mis toetavad eesti ja eesti keelest erineva kodukeelega õpilaste ühistegevusi.

Koostööprojektides kasutatakse tihti mängulist lähenemist, mis aitab noortel vabaneda pingetest, keelebarjäärist ja tunda end vabalt.  Järgnevalt tuleb juttu kahest projektist, mille eesmärgiks on eesti ja vene  noored üksteisele lähemale tuua.

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Tallinna 21. kooli ühine projekt toimus Nelijärve puhkekeskuses keele- ja noortelaagri vormis. Igal laagripäeval oli oma temaatika ja tegevuskava erinevate pedagoogide juhendamisel. Keeleõpe ja iga muu tegevus toimub rühmatöö, paaristöö ja iseseisva töö vormis.

Sihtrühmaks olid 7. ja 8. klassi õpilased venekeelsest Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ja Tallinna 21. koolist. Projekti tingimuste järgides kaasati õpilasi osakaalus 30%/70%  (10õpilast Tallinna 21. koolist ja 17õpilast Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist).

Projekti eesmärgid vastasid kultuurisobivuse, tolerantsuse ja võrdsuse põhimõtetele. Multikultuurilise hariduse idee põhineb kultuuride omapära, võrdsuse ja mitmekesisuse väärtustel. Kultuuride koostöö nõuab dialoogilisust, arusaamist ja austust kõikide inimeste kultuurilise identiteedi vastu. On vaja õppida koos elama, arendades teadmisi teistest, nende ajaloost, traditsioonidest ja mõtlemisviisist.

Projekti raames said vene kooli õpilased suhelda neli päeva eesti noortega ja tõsta oma eesti keele suhtlusoskust. Ühistegevus eesti noortega aitas ületada keelebarjääri. Mitmekesine tegevuskava arendas mõlema kooli õpilaste silmaringi ja oma kodumaa ajaloo ning huviväärsuste tundmist. Meeskonnatöö aitas noortel ületada vastastikke eelarvamusi ja pingelisust.

Noored veetsid Nelijärvel neli tegusat päeva. Esimene päev oli sisustatud meeskonnamängudega, mis aitasid üksteisega tuttavaks saada ja ühiselt ülesandeid lahendades õpetas noori meeskonnana toimima. Meeskonnamängud viidi läbi koolituskeskuse GAME club poolt. Õhtul toimus veel fotojaht. Teisel päeval toimus käsitöö ja matkapäev koos Aegviidu looduskeskusega. Kolmandal päeval oli digipäev ja spordipäev mõlema kooli õpilastega ja neljandal päeval tegeleti keelemängudega, reflektsiooniga ja toimus ka autasustamine.

Jüri- Pae haridusliku lõimumise projektis osalesid kaks kooli – Jüri Gümnaasium ja Tallinna Pae Gümnaasium. Projekti oli kaasatud õpilased vanuses 13-14. Projektis osalevaid õpilasi oli 36. 24 õpilast Tallinna Pae Gümnaasiumist (kodune keel vene keel) ja 12 õpilast Jüri Gümnaasiumist (kodune keel eesti keel).

Läbi erinevate tegevuste, mis baseeruvad eelkõige koostööle, toimusid õpilaste ettevõtlikkuse ja IKT vahendite oskusliku kasutamise arendamine. Nelja päeva jooksul tegid õpilased koostööd selle nimel, et mõttetasandilt viia lõpuks ellu ühine ettevõtlust/ettevõtlikkust toetav tegevus, mis on algusest peale nende enda huvidest lähtuvalt üles ehitatud ja kokku lepitud. Õpiti oma ideid sõnastama, tegevusplaani koostama ja ideed ellu viima. Harjutati, kuidas ette näha takistusi, kuidas neid ületada ja vajadusel ka otsast alata. Projekti tegevused on valitud seda ideed toetama – juba toimivas ettevõtlusprojektis osalemine (seebi valmistamine Pae Gümnaasiumis), ideede kogumine ja tegevusplaani koostamine (ettevõtlusmängud ja töötoad laagris Paunküla Puhkekeskuses, koostööoskuse ja raskuste ületamise jaoks ellujäämisõppus), idee lõplik valik ja elluviimine (Jüri Gümnaasiumis).

Projekti eesmärkideks oli üldpädevuste arendamine läbi lõimumisprotsessi. Eelkõige arendati ettevõtlikkuspädevust, keelelist pädevust, sotsiaalset pädevust (koostöö ja meeskonnatööoskus) ning digipädevust.

Mõlemate projektide sotsiaalseid pädevusi ja meeskonnatöö oskust õpiti mänguliselt. Projektide esimestel päeval õpiti üksteist tundma ning meeskonnana toimima. Mängulise lähenemise puhul oli  kergem ka keelebarjääri ületada.

Üldiselt olid eesti noored “mugavustsoonis”, sest said kasutada oma emakeelt ja mõistsid kõike toimuvat väga hästi, vene noored pidi pingutama, et kõigest aru saada ja kaasa rääkida. Päeva lõpus, kui osalejad olid juba üksteisega tuttavaks saanud ja palju ühiseid mänge mänginud, toimus sõnamäng, kus eesti ja vene noorte segameeskonnad hakkasid välja mõtlemaeesti-vene sõnu. Iga osaleja pani esmalt kirja suvalised eesti ja vene sõnad ning siis üritati nende sõnade kombinatsioonidest uusi eesti-vene sõnu välja mõelda. See mäng võimaldas vene noortel esile tulla ja särada. Kui seni oli eesti noortel olnud üsna turvaline oma keeleruumis toimetada, siis nüüd, kui tuli välja mõelda ja kirjutada vene keelseid sõnu, said vene noored oma turvatsoonis olla ja abistada  eesti noori oma teadmistega. Ruum läks kordades rohkem särama selle ülesande ajal ja tõeline vene temperament lõi heas mõttes lõkkele. Toimus tõeline integratsioon!

Natalia Jemets (Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õppealajuhataja):

Mäng GAME clubiga oli meie projekti kahe kooli esimene ühistegevus, mis pidi suhtlus- ja keelebärjääri ületamisele kaasa aitama. Arvame, et tegevus saavutas oma eesmärgi, võttis ära pinge ning aitas õpilastel üksteist paremini tundma õppida. Meil on väga hea, et Gameclub´i meeskond on valmis oma üritusi läbi viima nii ruumis kui ka vabas õhus. Meeskonna liikmed saavad lastega hästi läbi ning oskavad neid häälestada edaspidiseks tööks. Mäng oli järjekordne suurepärane kogemus, mis andis kogu laagriperele positiivse suuna neljaks päevaks.